Eile toimus Eesti Disainikeskuse korraldatud seminar “Informatsiooni ja kommunikatsiooni disain” kus ka minul oli au sõna võtta. Peale ettekannete lõppu küsis üks osaleja, miks ei räägitud sõnagi briifist? Hea küsimus… Selgus, et esinemiste käigus kasutati korduvalt sõna “töökäsk”. Ürituse raames küsiti küll (graafilise)disainibüroo ja reklaamibüroo erinevuse kohta ja jõuti tõdemuseni nende tegevuse osalise kattuvuse kohta. Mõlemad teevad Eestis teineteise töid. Minul endal läks mitu aastat, enne kui panin oma nimekaardile kirja “loovjuht”. Ma kujundan, küljendan, teen pilditöötlust, kirjutan strateegiat, animeerin, kirjutan tekste, juhin… kes ma tegelikult olen? Vanemdisainer? Kes on disainijuht? Mis on disainijuhtimise ja strateegilise disaini vahe? Piire tõmmata pole lihtne.

Sõnakasutus kujuneb läbi tegemise. Reklaam/turundus ja disain kasutavad kohati samade asjade nimetamiseks eri termineid. Samas osad sõnad on tõlked, osad laenud. Design brief’i võib tõlkida “töökäsuks”, samas ma tahaksin enne panna disainereid kasutama sõna “kaubamärk” “brändi” asemel. Minu jaoks pole probleem kasutada klientidega suhtlemisel reklaamimaailma termineid: sõnad peavad tegema meid teineteisele arusaadavaks. Kui Eesti ettevõtted on ostnud 15 aastat disaini reklaamibüroodelt, kirjutanud briife, suhelnud projektijuhtide ja disaineritega, siis alustada tuleks mitte uue sõnavara juurutamisest vaid töö tulemustest, mis on erinevad/paremad kui reklaamibüroode poolt pakutav. Ja seejärel võib selle terminoloogia taas esile tõsta.

Alguses oli tühi-paljas veebileht, mida vaadates hakkas piinlik. Kutsusime kokku mõned ajud ja teravad pliiatsid, kes istusid päevi koos töörõõmuga koosolekuteruumis. Lõpuks tuli sealt välja üks idee, kes kutsus kokku uue meedia kolm tarka, kes kujundasid, kirjutasid, programmeerisid ja nii nädalaid ja veel üks päev lisakski.

Nii saime valmis preloaderi, mida kohe http://www.schhh.ee/ lehe alguses näed.

Ülejäänud leht valmis järgmisel päeval!