Reboot on digitaaltehnoloogia ja innovatsiooni kokkupuutepunktis seiklevate praktikutest visionäride kogukonna üritus. 2 päeva. 500 inimest. Teekond loovuse, osalemise, väärtuste, avatuse, koostöö, keerukuse, tehnoloogia, p2p, humaansuse, ühenduvuse ja muude alade kokkupuutepunkti suunas. Suunatud meile kui isikutele, kodanikele, õpetajatele, kultuuritöötajatele, ettevõtjatele, loojatele ja muutjatele.
Niimoodi defineerib ennast üritus, kus me Jensiga kaks nädalat tagasi viibisime. Lihtsamalt öeldes saavad kahel päeval aastas Copenhagenis kokku sellised IT inimesed, kes mõneks ajaks unustavad oma sisemise nohiku ja hakkavad aktiivselt suhtlema. See on kokkusaamine kokkusaamise pärast. See on koht, kus kevadel rebootida oma aju ja meeled, et sügisel saaks luua asju, mida seni pole loodud, koos inimestega, keda seni pole kohanud.
Tänavuse üheksandat korda toimuva ürituse alapealkiri oli “human?”. Sestap räägiti ka eelkõige inimese ja infotehnoloogia interaktsioonist ning sümbioosist. Kõige kuumemaks buzz-wordiks on jätkuvalt web2.0 koos kõikide väärtustega, mida see endas kannab. Üle korrati ka sellised, juba mõned aastad hästi toimivad põhimõtted nagu kollektiivne aju, kasutajapoolne sisuloome, detsentraliseeritus ja kuuluvusvajaduse kultiveerimine (et siinkohal mitte öelda ärakasutamine). Räägiti paljudest uutest veebipõhistest teenustest ja keskkondadest (dopplr, bookmooch, jaiku, twitter), millel on näha head potensiaali, kuid millel puudub igasugune ärimudel. See ei tähenda loomulikult, et nende pealt roppu moodi teenida ei saaks. Head inimesed arendavad neid teenuseid aga puhtalt kirest ja soovist teha midagi uut, muuta maailma. Ja tänapäeval muudab maailma “garaažis” loodud tarkvara, mille seinal reeglina ei ripu ISO standardi omamist või CMM küpsustaset tõendavat paberit, mida suured tarkvaratootjad iseendast mõistetavaks peavad. Nagu näha, siis saab ka teisiti. Mõelge siinkohal kasvõi Eesti viimastele edunäidetele näiteks nagu rate.ee või blog.tr.ee. Mõelge kes nendes keskkondades sisu toodavad ja kuidas need alguse said. Ma kipun arvama, et rahakotil puudub kirg. Olgu ta kuitahes paks.
Nende kahe päeva jooksul kuulsime me veel palju kasutajaliidestest, mille disainis ja toimimispõhimõtetes pole viimase 15 aasta jooksul eriti midagi toimunud, sest hiir, klaviatuur ja monitor on meil ikka lauapeal ja olemuselt üsna samasugused kui toona. Meile tutvustati huvitavaid kunsti-installatsioone (www.datenform.de) ja info graafilise edastamise viise (www.visualcomplexity.com). Meile esines Miki-Hiire häälega taanlane, kes oli ennast Chief Happiness Officer tiitliga pärjanud. Ta õpetas kuidas õnnelik olla ja mida sellega saavutada. Kavast ei puudunud ka paar tõsisemat tehnilist ettekannet, kus muuhulgas tutvustati näiteks HTML5 ja CSS3 versiooni kavandatavaid muudatusi.
Kui välja jätta üks briti härra, kes jutustas veebidisaini loengu nime all lahti kvantmehhaanika ajalugu, siis suudeti nende kahe kaheksatunnise päevaga, kokku kuues erinevas ruumis, ikka tõsiselt palju kasulikku infot ning uusi mõtteid õhku paisata. Kõige selle foonil meeldis mulle endale lõpuks kõige rohkem Robert Patersoni esimesel hommikul öeldud lause:
“Elu mõte on leida õige tee, ehk järgida looduse loomulikku disaini või mustrit ning täita see muster maksimaalselt oma optimaalselt täisväärtusliku kohalolemisega.”
Lisainfot:
http://www.reboot.dk/
http://www.bookmooch.com/
http://www.dopplr.com/
http://www.jaiku.com/
http://www.plazes.com/
http://www.twitter.com/
