Veebruar 2007

Disainibüroo ja reklaamiagentuur

Karu | 27. Veebruar 2007 | 15.36

Kohviku lõunalauda juhtuvad kõrvuti istuma kaks inimest. A ja B.

“Millega sa tegeled?” küsib A.
“Töötan disainibüroos,” vastab B.
“Selge, reklaamivärk.”
“Ei, disain ja reklaam pole sama.”

A joob kaheliitrisest tassist kohvi, B tahaks suured kõrvaklapid
pähe panna, aga saab aru, et see oleks praegu ebaviisakas. A mõtleb
hetke ja tal tekib idee.

“Mõistan, oled sisearhitekt, disainer ehk ruumikujundaja,” lausub A.
“Ei, sa ei mõista. Aga millega sa ise tegeled?” pärib B vastu.
“Olen konsultant,” ütleb A.
“Ahah.”
“Äkki võiksime koostööd teha?” küsib A.
“Kõigepealt peaksin aru saama, millega sa tegeled.”
“Olen konsultant.”
“Arusaadav.”

A ja B vahetavad visiitkaarte ja nad ei näe teineteist enam kunagi…

Velvet on loomisest saati pidanud end disainibürooks. Reklaam ja disain tunduvad paljudele sünonüümid. Ometi erinevad nad teineteisest nagu näiteks kõik sotsialistid pole kommunistid ja teater pole film.

Paljud reklaamiteenust pakkuvad firmad nimetavad end ka turundusagentuurideks. Lihtsustatult öeldes on „turundus“ oskus viia kaup õigel ajal, kohas ja viisil õige inimeseni. „Reklaam“ on lihtsustatult kaupa tutvustava sõnumi oskuslik vormistus ja võimendus.

Disain ei keskendu müügile. Üldjuhul tegeleb disainibüroo ennekõike info korrastamisega. Katsume leida vajadusele vastava vormingu või sõnastuse. Disaini teemadering on lai, ulatudes toote kosmeetilisest stilistikast erinevate tootmislahenduste võimalusteni. Näiteks ka firmastiili loomine on disainerite tegevus, kus lisaks nähtavale logole tegelikult korrastatakse suur osa firma kommunikatsioonist. Disainibüroo ei loo pelgalt ilu vaid ka korda.

On hea, et on olemas reklaamiagentuurid ja ka disainibürood, kes mõlemad seisavad hea kliendi huvide parima esindamise eest. Neil lihtsalt on erinev ülesanne.

Epiloog. Alatest sellest aastast on Eesti parimate selgitamiseks reklaami- ja disainikonkursid teineteisest eraldatud. Jagatakse kuldmune ja kandilisi mune. Jää on hakanud liikuma.

Kus me töötame

Mart Kase | 21. Veebruar 2007 | 11.56

Ajakiri Ruum veebruarinumbris on Velvetile osutatud eriliselt palju tähelepanu. Meie büroo arvati kolme äsjavalminud kõige parema kontori hulka kõrvuti Skype ja ajaleht Sakala töökeskkondadega. Samuti on ajakirjas pikk artikkel kogu Niine 11 „Rahapajast“ ja selle asunike koostöövalmidusest.

Järgnevate fotode autorid on Tanja Muravskaja ja Aivo Kallas.

Ruum toob Velveti büroo trumbid välja järgmiselt:

  • Saavutatud on ideaalilähedane kontor, kus on arvestatud loomingulise seltskonna tohutult erinevate soovidega ja vana maja hõnguga.
  • Õnnestunud ruumijaotus, kuhu on mahutatud ära eri iseloomuga nõupidamis- ja töötsoonid, WCd, duširuumid, garderoob ja chill-out-ala.
  • Kasutatud on kontrasti põhimõtet. Chill out on nagu romantiline Moulin-Rouge’i eeskoda, tööruumid aga industriaalsete sugemetega.
  • Hea ja ühtlane valgus, mis on hädavajalik arvutimonitoridega päevast päeva töötamiseks.
  • Esikohal on funktsionaalsus. Näiteks disainerite ruum on eraldatud nii, et neil on tagatud rahu ja vaikus, samal ajal on säilitatud kogu ruumi avatus.
  • Disainibüroo on lihtsa ülesehitusega, see sobib hästi büroo tegevuse ja olemusega.

Ise lisaksime veel mõned huvitavad faktid.

Meil on tasuta valvega jalgrattaparkla ja liigirohke herbaarium. Botaanikumis on esindatud järgmised liigid:

Köögis on viis väikest monsterat. Koridoris moodustavad neliteist kolmevöödilist havisaba taimeallee. Kontori keskpunktis on kolm viigikaktust. Kõikide ruumide peale on laiali jaotatud seitse romblehist tsissust. Veebiosakonnas ripub kaks helmekaktust. Kõige massiivsemad taimed on kaks lõhnavat draakonipuud.

Meie töötajad saavad ennast harida rohkete riiulitega erialases raamatukogus. Lounges on kamin. Velveti kontoris on kokku 39 patja ja üks ninasarvik.

Mõnedel meist on oskus jonnaka kohvimasinaga espressot valmistada. Kohvi valmistamiseks ja valgendamiseks tarbime päevas umbes 2 liitrit piima ja 500 milliliitrit kohvikoort. Veeautomaadi ballooni tuleb vahetada iga kolme nädala tagant. Alkoholi kogus kontori territooriumil varieerub, kuid oleme täheldanud tendentsi, et peenete napsude hulk suureneb kordi kiiremini, kui toimub vägijookide tarbimine. Näiteks eile hoopis sõime ühiselt hernesuppi ja vintsutasime vastlakukleid.

Teinekord pajatame pikemalt Velveti fotostuudiost, mis asub kontorist paar korrust kõrgemal.

Õnn on see, kui su töökeskkond on niivõrd meeldiv, et mõnikord unustad koju minna.

LISA:

Kaks ajaloolist jäädvustust sarjast “Enne ja nüüd”. Leia ülemistelt fotodelt samad kohad.

Keda valida seekord?

Jens | 19. Veebruar 2007 | 17.31

Nagu vist iga eestimaalane juba teab, on kohe meile uksest sisenemas valimised. Eelmiste valimiste kampaaniad on eestlastes palju piinlikust tekitanud. Ka see aasta pole mingi erand. Ülevabariiklik enesemüümine on jõudmas parimate briti huumorisarjade tasemele. Meie loovjuht ja õpetaja (vaata eelmist postitust) Janno on rahvusliku komejandi kokku võtnud laupäevases Postimehes.

Vaadates aina langevat hääletusprotsenti, siis võiks võtta näiteks Hollandist eeskuju ja valimised hoopis kohustuslikuks teha. Vähemalt pärast ei saa õelda, et pole minu asi ja mina ei käinud valimas.

Õpetades liidriks

Mart Kase | 13. Veebruar 2007 | 22.00

Kui Janno täna hommikul koolimajja jõudis, olid kõik õpilased hommikumantlites. Käimas oli “Sõbrapäeva eri”. Bioloogiatunni asemel viibisid õpilased 45 unustamatut minutit “psühholoogilises füüsikas”.

Kui Janno hiljem kontorisse jõudis, siis pommitati päevasangarit küsimustega…

Mitmes klass oli?
Kaheteistkümnes.
Kas ilusaid tüdrukuid ka oli?
Kõik tüdrukud on ilusad!

Meie valentinipäeva slogan oli leidnud sõnastuse.

Newtoni ja Tammsaare comeback

Mart Kase | 6. Veebruar 2007 | 23.11

Kas sa mäletad Pythagorase teoreemi? Kes ütles „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks“? Mis aastal lõppes Liivi sõda? Kuidas reageerib gaas metalliga? Mis on eesti keele kolmeteistkümnes kääne?

Me pole nakatunud kinnisideesse iga hinna eest Miljonimäng ära võita.

Noored Kooli on programm, mille raames tubli noor töötab kaks aastat tavalises koolis aineõpetajana. Velvet võtab Noored Kooli algatusest osa strateegilise partnerina ehk oleme abiks mõttelennu ja kujundusoskustega. Korralik kooliharidus on ühe rahvuse eksisteerimiseks hädavajalik ja meie peame enda jaoks oluliseks võtta osa eestlaste väljasuremise kaugustesse edasilükkamisest.

Õpetamine on väärtuslik kogemus. Mitmed meie inimesed peavad loenguid ülikoolis. Janno läheb Noored Kooli propagandanädala „Tagasi Kooli“ raames kooli füüsikatundi andma. Õpetamine on teadmiste kõrgeim tase.

Loodame, et programm Noored Kooli leiab laialdast vastukaja ning paljud ülikoolilõpetajad näevad õpetamises enda jaoks arendavat väljakutset.

Miks minna laia maailma õnne otsima, kui suurim väljakutse asub nurga taga?

Libe jää ajas kontorist välja

Mart Kase | 1. Veebruar 2007 | 19.48

Velveti 3 koera ja 8 inimest käisid eile õhtul liuväljakul. Ujedaid ja neljajalgseid jääle ei lubatud. Ülejäänud võtsid sihiks Vancouveri taliolümpia koondise. Lõplikult pole me paika pannud oma spordiala. Valikuvariandid on ilusuisutamine, curling ja jäähoki. Peaasi, et oleks libe, külm ja põsed läheksid punaseks.