Kõikidel algusega asjadel peab olema ka lõpp. Meie töös tähistab seda lõppemist tähtaeg: selleks ajaks peavad olema töö tehtud. Tähtaeg on hea, sest töö ise ei saa kunagi otsa. Kui puudub tähtaeg, puudub ka tulemus. Inimene ei saa ka ju enne valmis, kui tema tund kukub.

Tähtaeg on jututeemaks siis, kui aeg saab otsa. Siis lähevad laused lühemaks ja teemad teravaks. Mõnikord võib juhtuda ka nii, et kogu töö muutub tühjaks tänu tähtaja möödumisele. Väga raske on hinnata tööd, mis valmib hiljem. No nagu neljanda jaanuari saluut või kaks tundi hilinenud kiirabi.

Siinkohal räägiks tähtaja tekkimisest. Või õigemini, millest tekib selle olulisus. Tähtajad muutuvad oluliseks sündmuste jadas. Kui kümme sõpra lepivad kokku, et saavad õhtul kokku ja üks sõber jääb tunni hiljaks, on tekkinud kahju hilineja kohustus kaks ringi õlut järgi juua ja punastada, kui su räägitud anekdoot juba esimesel tunnil räägitud sai.

Kui need kümme sõpra pidid minema Tai lennukile ja piletid on hilineja käes, on tekkinud kahju väärt hilineja autot. Töödega on samamoodi. Kui valminud tööst ei sõltu otseselt midagi, on tähtaeg lihtsalt õhku tõmmatud rist. Kui aga tegemist on laulupeo kavaga, on tähtajaks valmimine antud töö puhul kõige olulisem.

Kas keegi oskab mulle lahti seletada, miks kõik ehitustööd jäävad hiljaks? Siinkohal käib jutt meie kontorist, ent sellel pikemalt ei peatukski. Mind lihtsalt hämmastab see, kuidas mõnes valdkonnas on täiesti harjumuspärane ja aksepteeritud asjade hilinemine. Valdkonnas, kus põhimõtteliselt tuleb jooniste järgi ehitada midagi valmis. Ma tean, et joonised erinevad tegelikkusest ja alati on ootamatusi ja nii edasi.

Meie aga oleme loovtööstus. Me mõtleme asju välja. Ja me peame oskama neid teha õigeks ajaks. Me peame teadma, et Muusa käib enne neljapäeva korra läbi. Jah, meil on ideede genereerimiseks kasutusel erinevad metoodikad, mis teevad seda tööd rohkem prognoositavaks ja palju on abi ka sellest, et meil töötavad ainult andekad inimesed. Lihtsalt et meie töös tuleb tihti ette olukordi, kus suurepärane idee tuleb kaks päeva pärast tähtaega. Tähtaega, mis oli lihtsalt üks rist kalendris. Ja selliste tähtaegade puhul ütleks mina “pähh!”. Sest me oleme loovtööstus ja meie ülim siht on pakkuda ajatut ilu. Ja see trelli hääl kõrvaltoas ning laest rippuvad juhtmed teevad meid ainult tugevamaks.

Täna on nii, et me kolime. See võib tähendada, et lauatelefon ei vasta ja ei saa ehk kõikidele soovidele nii kiiresti reageerida kui sooviks.

Aga e-post on ikka on-line ja taskus on kõigil telefonid olemas. Seega, head helistamist-kirjutamist.

Ahjaa .. ega teil mingit sellist elektrikut pole soovitada, kes ei joo? Kas selliseid üldse on olemas?

Nagu te kindlasti teate, on Velvet kündnud eesti disainipõldu juba ligi kolm aastat. Selle ajaga olme kasvanud garaažibändist staadioniorkestriks. Ei tahtnud seda traditsiooni rikkuda ning otsustasime sel aastal tähistada Disainiööd tormilise laienemisega, muutudes üleöö disainibüroost Creative Alliance’ks.

Lisaks juba tuntud nägudele võib nüüd meie kontori peal näha ka Eesti ühe ägedama veebifirma - DigitalPaper - töökaid poisse ja tüdrukuid.

Ka meie tuliuue kontori avamiseni on jäänud vaid loetud hetked. Kuni seal veel viimaseid kruve seina keeratakse, asume endistel aadressidel ning kätte saab meid ikka vanadel tuttavatel telefoninumbritel ja e-postiaadressidel.

Väikesed ja suured muutused meie töökorralduses ja struktuuris aitavad meil teha veelgi ägedamaid asju veelgi paremini. Aitavad Teil olla meiega koos palju edukamad.

Ka kodulehe tegime, nagu näha, ümber. Siia mahuvad nüüd kõik meie inimesed, meie mõtted ja lubadused lahedasti ära. Selle ajaveebi kaudu siin hakkame avaldama oma arvamust meid ümbritseva kohta, hõikama välja uusi valminud töid jne. Ootame kindlasti teie tagasisidet ja kommentaare.

Kuni uute kohtumisteni,
Velvet Creative Alliance