Nagu mõned teist olete juba märganud, on meil uued näod majas. Ühsest näost tahaks nüüd veidi lähemat juttu teha. Kevade algusest jagame oma ruume koostööpartneri Provoke´iga. Oleme head sõbrad juba aastast 2008 ja peale mitu hiljutist ühist projekti otsustasime minna sammu edasi ning kutsuda nad meie Niine 11 maja katuse alla. Töötame ikka eraldi ettevõtetena, kuid kasutame disainitöödes ära oma loovat sünergiat ja ühiseid väärtuseid.
Kes on Provoke ja mida nad teevad?…
Provoke on Turus, Helsingis ja Tallinnas tegutsev disainikonsultatsioonifirma, mis on keskendunud kasutama avatud innovatsiooni ja strateegilist disaini uute kasutajakesksete ärivõimaluste loomises ning arendamises. 21-liikmelises tiimis on tarbijakäitumise spetsialiste, strateege, tööstusdisainereid ja mehaanikainsenere. Klientideks on neil juba globaalselt tuntud ettevõtted nagu Nokia, BMW, Fiskars, kui ka alles kasvavad ambitsioonikad firmad. Tallinna kontorit juhib Hannes Seeberg, tööstusdisainer, kelle põhioskuseks on tarbijate vajaduste mõistmine ning uute väärtuste kaardistamine. Vahepeal disainib ägedaid asju ka 
Selge. Teisisõnu, Provoke´iga saame pakkuda klientidele süstemaatillist tarbijate väärtuste tundmist, uusi kasvuvõimalusi läbi kasutajakesksete strateegiate, teenusedisaini ning avatud innovatsiooni töötube ettevõtete erinevate probleemide mõistmiseks ja lahendamiseks.
Provoke´i pomo Mikko Kämäräinen käis meil külas - allpool väikesed katkendid meie vestlusest kohvilaua taga:
Janno: Mis on disainmõtlemine?
Mikko: Pinnapealselt vaadeldes see võib tähendada disaini meetodite, protsesside ja tööriistade kasutamist väljaspool disainimaailma; mujale kui toodete ja teenuste kujundamiseks. Sügavamalt on see disainitööde taustal leiduva, teistsuguse mõtlemise kasutamine. Selle tähtsad osad on intuitsioon, tulevikukesksus, ideede loomisel kriitikat vältiv ja hetkest kõrvale vaatavate ideede pooldamine; kasutajakesksus; vajaduste esile tõstmine enne lahenduste loomist.
J: Mida uut võib disainmõtlemine ärimaailmale pakkuda? Miks ettevõtted peaksid sellest huvituma?
M: Äritegevuse arendamisel ja uue loomises kasutusel olevad meetodid ja mõtteviisid kogevad praegu suuri väljakutseid. Näitena võib tuua minevikku uuriva meetodi kriisi – tänase päeva optimeerimine või vana analüüsimine ei loo midagi täielikku uut, rääkimata ka sellest, et koguaeg muutuvas maailmas on väga raske nende põhjal teha järeldusi ja luua uutele vajadustele piisavalt kiiresti uusi lahendusi. Sellised näiliselt kliendikesksed meetodid uurivad minevikku ja hetke intervjueerides sihtgruppe ja tehes statistikat olemas olevate klientide kohta. Sedasi aga ei suudeta ennatleda vajaduste muutusi või luua uusi valikuid, olles lihtsalt reaktiivsed ja passiivsed tööriistad. Samal põhjusel on ka innovatsioon jõudnud kriisi, olles keskendunud liiga kaua ainult tehnoloogia, lahenduste ja tootmise innovatsiooni – ehk siis teisisõnu kulude optimeerimine ja olemasolevate pakkumiste arendamisesse. Seepärast uus innovatsioonitegevus peaks kiiresti tasakaalustama fookust vajadustele ja kasutajatele – kogetud väärtusele ja kasudele.
J: Mis on disaini tähtsaim ülesanne eduka äritegevuse perspektiviist?
M: Aitab luua uusi lahendusi fokuseerides vajadusele ja nõudlusele; kasutaja ja kliendi kogetud väärtusele. Toetab süstemaatiliselt arendada ettevõttes lahenduste loomise meetodeid ja protsesse, ühe osana multidistsiplinaarsetes töörühmades.
J: Kui palju lastakse kliendil osaleda sellistes protsessides?
M: Mitte ainult klienti, vaid tervet väärtusahelat: allhankijad, partnerid, (konkurendid), klient, kliendi klient ja ennekõige lõppkasutaja. Miinimumnõue: nende kaasamine on kindel osa protsesside teatud etappides. Tulevikunõue: osalemine on suurim osa kõikide protsesside töödes (ettevõtte toimib ainult võimaldajana).
J: Kuidas kliendikesksust võiks veel parandada?
M: Nagu eelmainitud, lastes kogu väärtusahelal osaleda innovatsioonitegevuses ja mõistes erinevate rollide vajadusi (klient võib näiteks olla kauplus, kellel on vajadus lahendusele; kliendi klient aga on ettevõtte, kel taas oma vajadus; lõppkliendil aga on omad vajadused ja kogetud väärtus). Lõpuks: siirdudes kliendi/kasutajakesksusest kliendi/kasutaja poolt juhitud tegevusele, kus ettevõtte ja kliendi/kasutaja rollid võivad muutuda vastupidiseks. Ettevõttest kujuneb võimaldaja, kliendist tegija.
Vaata ka Mikko esinemist samal teemal Arengufondi InnoLabis
